2) Autopargi tehnilise valmisoleku tegur ja autopargi töölesaate tegur Autopargi tehnilist seisukorda iseloomustab autopargi tehnilise valmisoleku tegur, mille saame tehniliselt korrasolevate veoautode autopäevade arvu jagades autopäevadega majandis. Tehniliselt valmisoleku tegur mõjutab tunduvalt autopargi tootlikkust. Kuigi tuleb arvesse võtta, et tehniliselt korrasolevad veoautod võivad seista muudel põhjustel. Autopargi kasutamist analüüsitaval perioodil iseloomustatakse autopargi töölesaate teguriga, mille saame autopäevad tööl jagades autopäevadega majandis. 3) Kandevõime tegur Kandevõime kasutamine võib olla mõningate veoste (hein, põhk jne) ja väikepartiiliste veoste vedamisel väga madal. See alandab veoautode tootlikkust ja tõstab veotöö omahinda. Vajalik on veoautodel veokastide mahu suurendamine
veini, viigimarju jm. Paleede seinad kaetud värviliste elavate freskodega. Paleede ümber suured linnad. Sel perioodil Kreeta ilmselt ühendatud Knossoses elanud valitseja võimu alla. Oli olemas mingi maksuekvivalent. Kasutusel lineaarkiri B (15001200 eKr), seda kogu Kreetal, ka Kreeka mandri lõunaosas. Seegi süllaabiline. Vanimad säilinud kirjad: majandustekstid. Rohked sadamarajatised, nt Amnisos, Kairatos. Kreetal üsna hästi korrasolevad teed Kultuses jätkus vana traditsioon: emajumalus, madu, sõnn. Kultusekoopad, neist osa on pidevas kasutuses Vara-Minosest alates. Sõnnimängud. Ühiskonnas ilmselt teokraatia, st valitsev kuningas oli ühtlasi ka kõrgeim religioosne juht. Võimalik, et preesterkuningate seas oli oma hierarhia, neist tähtsaim elas Knossoses. Tänu sellele süsteemile valitses Kreetal rahu, see soodustas arengut kultuuris, majanduses. Kunst suuresti naturalistlik. Palju freskosid
annaabi.ee 
