vajab seetõttu ka unikaalset korrashoidu; majanduslike - tegurite arvestamine kinnisvara korrashoiu standardite puhul on oluline seetõttu, et iga kauba ja/või teenuse sobilikkus kasutajale sõltub ikkagi pakutava teenuse kättesaadavusest; poliitiliste - tegurite arvestamine tähendab seda, et iga riik (ühiskond) peab kujundama põhimõtted, et vajadusel abistada neid üksikisikuid ning leibkondi, kellel on probleeme omale eluaseme tagamisega. Korrashoiustandardis piirdutakse kolme hierarhilise tasandiga: komplekstegevus - hierarhiliselt kõrgeim tasand, korrashoiu kirjeldamiseks kasutatakse seitset kompleksi; tegevus - hierarhia teine tasand, siin on võimalik kirjeldada maksimaalselt üheksat tegevust; üksiktegevus - hierarhia kolmas tasand, siin on võimalik kirjeldada maksimaalselt üheksat tegevust. Seega korrashoiustandardi praegune kasutamiseks välja pakutud
täies ulatuses ise. Seega sisuliselt omaaegne taluperemehe mudel. Kuigi enamik eramute ning ka muuotstarbeliste väikekinnistute omanikke väidab ka praegu, et nemad teevad kõik korrashoiutööd oma kinnistutel ise, on tänapäeval absoluutses tähenduses selline isetegemine ebareaalne. Tegelikult on igapäevaselt kasutuses kaks terminit, mille sisu on antud teema puhul vaja selgitada isetegemine ja isehaldamine. Võttes aluseks korrashoiustandardis toodud jaotuse, näitavad seitse põhigruppi väga selgelt, milline saab olla omaniku pädevusala "isetegemise" puhul. Iga omaniku kohustus on hallata oma vara ning kanda ka omanikukohustusi, seega grupid 100 ning 500. Samas eriti tehnohooldustööde (200) puhul on üha enam vaja pöörduda eriväljaõppe saanud oskustööliste (hooldajate) poole abi saamiseks (kuig osa nendest töödest tehakse võimaluse korral ikkagi ise ära), heakorratööde puhul on jäätmekäitlus üldjuhul ostetav
annaabi.ee 
