2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1
omaniku enda struktuuris töötavat tööjõudu. Sellise otsuse tegemine on aga põhjendatud vaid siis, kui kõnealuste töötajate poolt osutatav teenus on soodne (s.o kvaliteetne ning hinnalt konkurentsivõimeline). Praegusel juhul (s.o korrashoiu tervikpaketi puhul) on aga tervikpaketi osutaja pandud olukorda, kus ta peab osutama teenust ainult (!) omajõududega, sest erinevaid alltöövõtjaid ei pruugi omanik/omanikud oma kinnistutele lubada. Siiski, tulenevalt korrashoiustandardi tegevuste klassifikatsioonist, on küllaltki ebareaalne, et üks korrashoiufirma suudab tegelikkuses tagada kogu võimaliku teenuste nomenklatuuri ainult omajõududega. Seepärast pole praktikas ilmselt reaalne nõuda sajaprotsendilist omajõudude kasutamist, teatud määral võib rääkida haldustöövõtja ja korrashoiu tervikmudelite erinevuste vähenemisest. Samas on loogiline, et kõnealust tervikpaketti osutav töövõtja peab oma tegevuse korraldamisel lähtuma
annaabi.ee 
