(köiele tehtud sõlmede ehk kipudega). Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme. Töötati suurte gruppidena ning rütmilise laulu saatel. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele. Abielud olid kohustuslikud ja riigil oli õigus alamate elukutset määrata. Andide tsiv saavutas haripunkti inkade võimu ajal. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD.
kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Tulenevalt asjaõigusseaduse § 282 tuleb käsipandi seadmise kokkulepe sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni Pandipidaja on kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning asja hävimise ohust viivitamata pantijale teatama. Panditud asja säilitamise ja korrashoi kulud kannab pantija, kui lepingust ei tulene teisiti. Pandipidaja võib panditud asja müüa, kui võlgnik ei ole pandiga tagatud nõuet kokkuleppekohaselt täitnud. Käsipant lõpeb, kui: lõpeb tagatud nõue, panditud asi hövib, pandipidajaks ja panditud asja omanikutk saab üks ja sama isik ja kui panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda. Õiguste pantimine