Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 16. september 2008. a. 8:55 Inimeste vahelised suhted on rõhuvas enamuses korrastatud sotsiaalsete normide poolt. Sotsiaalne norm korrastab asjaolusid ja räägib, milline peab olema kord sellise tegelikkuse esinemise puhul. Normaalset elu aitavad kujundada sotsiaalsed normid. Üldisi reegleid, mis korrastavad inimkäitumist, nim sotsiaalseteks normideks. Vanim neist on vast tava. Tava on selline korrareegel, mis on läbi paljukordse käitumise muutunud harjumuseks. Ei ole kirjapandud, vaid on kinnistunud inimeste teadvuses. Üsna vana on kindlasti ka moraal sotsiaalse normina. Tava ja moraal erinevad selle poolest, et tava puhul sa ei mõtle, kas see on õige või sobiv, moraal aga lisab hinnangulise momendi käitumisele. Religioon on vaieldamatult väga tähtis käitumismall. Paljude elus on see väga tähtsal, kui mitte kõige tähtsamal, kohal. Korporatiivsed e ühisnormid
Õiguskord Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek
annaabi.ee 
