sõna leksikaalsest tähendusest: 5 a. asukohta, nt Me elame linnas; b. toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c. seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. Peale selle võib seesütlevat kasutada märkimaks: d. omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e. ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidus veendunud; f. paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt
Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas; b) toimumisaega, nt Tema sünnipäev on märtsis; c) seisundit, nt Jüri on sügavas depressioonis. d) omadust või tegevussfääri, mille poolest keegi või miski silma paistab, nt Korralikkuses ületab ta teisi tublisti, aga arukuses kipub teistele alla jääma. Lisaks esineb seesütlev kindlate verbide rektsioonilise laiendi käändena: e) ilma selge tähenduseta, nt Ma kahtlen teie siiruses. Mari oli oma võidusveendunud; f) paaris kivinenud väljendis, nt Kõik läheb vanas vaimus edasi. Seesütleva käände tunnus on s. Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljen¬datakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: