Reaalsuses läbib aatomist mööduv elektron aatomi elektrokatte (tema lainefunktsioon võimaldab tal teatava tõenäosusega paikneda aatomi negatiivse elektronkatte ja positiivse tuuma vahel) ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele. Negatiivset iooni nimetatakse aniooniks. Vaba radikaal Vaba radikaal on ioon, milles on paaritu arv elektrone. Selline ioon on väga ebastabiilne ning reageerimisaldis teiste ioonide ja ainetega. Plasma Plasma on aine olek, kus kõik aatomid on täielikult ioniseeritud. Plasma tekib näiteks aine kuumutamisel temperatuurini, milles kõigil aine aatomite kineetiline
Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks
Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga Negatiivne ioon - aatom, mis on saanud juurde 1 või rohkem elektroni. Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektriväli - Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht
sülle; öökull kuulutas Herod Agrippale õnne ja õnnetuse saabumist; kui Claudius sõjakäigul palvet luges, kustus küünlaleek iseenesest, nagu ta pidi) ja täide läksid. Kuna kõike muud oli kirjeldatud nii neutraalselt ja tõetruult, Claudius ise rohkem austas kui uskus jumalustesse, siis tundusid kõik ended ja ettekuulutused ka nagu päris olevat, et võta või tõsiselt. Samas kui keegi midagi usub, siis korralduvad asjad tihti nii, et vastavalt ka toimub. Ehk on see võrreldav platseebo-efektiga. Raamatuis ilmnes pidevalt, et ainuvõim kipub inimesi rikkuma (Messalina, Caligula, Livia ja Tiberiuse näited). Selle positiivseks küljeks on aga asjade korraldamise lihtsus ei ole vaja pikalt nõu pidada ja hääletada, enne kui võimuorgan midagi korda saaata võib. Monarhia puhul sõltub siiski riigi heaolu monarhi tarkusest ja loomusest. Vabariigiga on aga vastupidi üksmeelele on
Müoblastid liituvad lihastorudeks; Lihastorud organiseeruvad paralleelseteks lihaskiududeks ja need omakorda lihaskimpudeks. Samaaegselt liitumisega lihasrakud differentseeruvad. bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid. Osa müoblaste jääb eellasrakkudeks – satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli. Luude moodustumine (osteogenees). Jäsemete luud – külgplaadi mesodermi (lateral plate mesoderm) mesenhüümirakkudest,endokondraalne luustumine. Koljuluud – neuraalharjast ja pea prekordaalsest mesodermist, intramembranoosne luustumine.