Oluliseks tunnuseks, mille abil võib eristada avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, on nende loomise kord: Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse kas o kõrgeima riigivõimuorgani aktiga - seadusega võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. o või selle alusel, nn. korralduskorras, s.t. seadus delegeerib selle õiguse või kohustuse teistele organitele või iseseisvatele õigussubjektidele. Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik
kandmisega, kui seadus ei sätesta teisiti (TSÜS § 37 lg. 1). Avalik-õigusliku juriidilise isiku ja seaduses sätestatud juhtudel ka eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 37 lg. 3). Oluliseks tunnuseks, mille abil võib eristada avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, on nende loomise kord. Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse kas kõrgeima riigivõimuorgani aktiga - seadusega või selle alusel, nn. korralduskorras, s.t. seadus delegeerib selle õiguse või kohustuse teistele organitele või iseseisvatele õigussubjektidele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 1. lõige sätestab siin küll põhimõtte, et avalik- õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides, kuid samas märgib seaduse § 36, et juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
kandmisega, kui seadus ei sätesta teisiti (TSÜS § 37 lg. 1). Avalik-õigusliku juriidilise isiku ja seaduses sätestatud juhtudel ka eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 37 lg. 3). Oluliseks tunnuseks, mille abil võib eristada avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, on nende loomise kord. Avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse kas kõrgeima riigivõimuorgani aktiga - seadusega või selle alusel, nn. korralduskorras, s.t. seadus delegeerib selle õiguse või kohustuse teistele organitele või iseseisvatele õigussubjektidele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 1. lõige sätestab siin küll põhimõtte, et avalik- õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides, kuid samas märgib seaduse § 36, et juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
annaabi.ee 
