Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-,
Millal täpselt tekkis inimkonna ajaloos avaliku võimu institutsioon pädevusega teostada järelevalvet ava- liku võimu üle, olemata samas selle tipporgan, ei ole üheselt selge. Küsimusega tegelenud õigusajaloola- sed on väitnud, et õiguskantslerile kui ombudsmanile*6 sarnaste funktsioonidega institutsioon esines juba 1 Töö väljendab autori isiklikke seisukohti. 2 Käesolev töö sai 2002. aastal Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi, põhiseaduse 10. aastapäeva korralduskomisjoni, Justiitsminis- teeriumi ja Eesti Juristide Liidu korraldatud õigusalaste uurimistööde konkursil teemal Põhiseaduslikud institutsioonid ja riigikorraldus Eesti põhiseaduses magistrantide, doktorantide, õppejõudude ja praktikute kategoorias II koha. Esimest kohta välja ei antud. Autor on tööd esitamise järel täiendanud. 3 Põhiseaduse kümneaastase jõusoleku jooksul on õiguskantsleri kohta ilmunud terve rida kirjutisi nii eriala- kui ka ajakirjanduses, samuti
annaabi.ee 
