näidatud kohta), kaks miini paremale”. Mineerija paigutab kästud kohta esimese miini, ülejäänud kaks miini paigutab ta esimesest miinist paremale. Mineeerija viib miinid la- hinguasendisse ja tuleb tagasi jaoülema juurde. JÜ juures lööb patsu vastu jaoülemat ja liigub tuldud teed pidi tagasi järgmiste miinide juurde. Järgmiste miinide juures hakkab julgestama ohtlikumat suunda, kuni JÜ järgmise korralduseni. Järgmised miinid paigutatakse samal põhimõttel NB! MIINIDE VAHED 6-7 SAMMU. 9.2 TÕKETE RAJAMISE ORGANISEERIMINE TÕKETE RAJAMISE ETAPID Tõkete rajamise etapid on: ●● rühmaülema käsk; ●● käsk allüksusele (rühmaülema käsu põhjal); ●● ettevalmistused; ●● liikumine mineerimisalale; ●● jao paigutamine kogunemispunkti; ●● julgestuse paigutamine; ●● maastikuluure; ●● käsk allüksusele (kohapeal); ●● mineerimise juhtimine;
7. sajandist. Kuna Homerose eeposed ei laula oma kaasajast, vaid ammuse pronksiaja sündmustest (Trooja sõjast ja selle järelloost), siis on nende põhjal raske teha kindlaid järeldusi poeedi kasaegse ühiskonna kohta. Kuid enamuse asjatundjate meelest kujutavad nad siiski tahtmatult oma kaasaja või lähema mineviku olmet ja ühiskondlikke olusid. Eeposte põhjal arvatakse, et tumeda ajajärgu ja 8. sajandi väikeseid kogukondi, mis polnud veel jõudnud riikliku korralduseni, juhtisid enamasti piiratud võimuga kuningad (basileused), kes pidid arvestama ülikute nõukogu ja vähemal määral ka vabade kogukonnaliikmete koosoleku arvamusega. Järgneval 7. sajandil oli sedalaadi kuningavõim linnriikideks arenevates Kreeka kogukondades kadunud. Selle asemel valitses linnriike enamasti kollektiivne aristokraatia. Mil moel kuningavõim aristoktaatiaga asendus ja kuivõrd eeposte pilt muistsest kuningavõimust üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge