Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse Euroopa Liitu, mis austav Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted. 2. EV põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu, kas a) Rahvahääletusel või b) Riigikogus? Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel 3. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks? Vastus: Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise algfaasis välditi
01.2004) kaks esimest paragrahvi sätestavad? PSTS kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse EL-i, mis austab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt EL ühinemise lepinguga üle võetud EL kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted 4. Millisel juhul võib tekkida vajadus kasutada põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004) §-i 1 ehk nn kaitseklauslit? Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 5
annaabi.ee 
