Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"korrakaitsepolitsei" - 5 õppematerjali

korrakaitsepolitsei on aktiivne nii preventiivselt kui ka reaktiivselt võitluses narkoõiguserikkumiste vastu; Piirivalve: 1. Toimib narkootikumide vastase võitluse jaoks vajalik mereseiresüsteem ja merekordonite võrgustik;
Politsei
1
doc

Politsei

poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed (maksude maksmise kaudu). Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu (nt turvafirmad). Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks: · liikluspolitsei · korrakaitsepolitsei (patrullteenistus) · kriminaalpolitsei (korra valvamise asemel võimalike süüdlas(t)e leidmine pärast korrarikkumist) · narkopolitsei · Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus · vee-, jõe-, mere- jne politseid Politsei teenistuse oleva ametniku nimetus eri maades: · politseinik · miilits · kordnik · sandarm Efektiivseks juhtimiseks ehitatakse jõustruktuurid üles hierarhiliselt, mis kõrvalnähtusena

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
30 allalaadimist
Eesti politsei
4
sxw

Eesti politsei

liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed. Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teiste sisemiste relvastatud struktuuride olemasolu. Esialgne universaalne politsei jaguneb tänapäeval spetsiaalsete ülesannetega politseideks: · liikluspolitsei · korrakaitsepolitsei · kriminaalpolitsei · narkopolitsei · Julgestuspolitsei · Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus Eesti Politsei Ajalugu: Eesti politsei asutati 12. novembril 1918. Kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar 1920 kaitsepolitsei asutati 12. aprillil 1920. Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitiline politsei. 17. juunil 1940 okupeeris NSVL Eesti. Politsei kui institutsioon likvideeriti. Peaaegu

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
Kelleks tahan saada
6
doc

Kelleks tahan saada

politseikoolis õpitut ning seda kõike nimetatud politseiniku järelvalve all, sest kool ja tegelik elu on kaks erinevat asja. Peale selle kooli lõpetamist võin asuda tööle lähimasse politseiprefektuuri nooremkonstaabli ametikohale. Läheksin oma elukohale lähimasse prefektuuri milleks on Põhja Politseiprefektuur. Selleks, et saada kriminaalpolitseinikuks peab minema veel kaheks aastaks politseikõrgkooli, kus toimub süvaõpe kriminaalpolitsei- ja korrakaitsepolitsei erialal mille lõpetamisel saan rakendusliku kõrghariduse. Selle töö tegemiseks on vaja järgmiseid vahendeid: tööriietus, raadio jaam, märkmik, sõiduvahend, käerauad ja teenistusrelv. Minu töö oleks käia patrullis. Tööpäev algab sellega, et kõigepealt lähen Põhja Politseifektuuri Lõuna politseiosakonda ja saan teada oma piirkonna milles hakkan koos oma paarilisega patrullima. Selles piirkonnas tuleb viibida kogu aeg. Patrullimise ajal tuleb

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Päästeameti struktuuri referaat
48
docx

Päästeameti struktuuri referaat

Virumaa stipendiumile, mida on võimalik taotleda kogu õpinguperioodi jooksul. ( SKA kodulehelt 04.05 2014) Politsei- ja piirivalvekolledži nõukogu koosseis: Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Tõnu Hunt - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Raigo Haabu - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Tarmo Miilits - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja

Muu → Ainetöö
25 allalaadimist
Narko
42
rtf

Narko

Olukord Eesti narkoturul on sarnane lähinaabritega, muret tekitab heroiini ning sünteetiliste narkootikumide tarbimine. Uue trendina on alates 2001. aastast kanepikasvatus, mille vastu võitlemine on politsei teravdatud tähelepanu all. Samuti on Eesti märkimisväärne sünteetiliste narkootikumide tootjamaa. Võitlus illegaalsete narkolaborite vastu on jätkuvalt Keskkriminaalpolitsei üks peamisi töösuundi. Narkomaania probleemidega tegelemine ei ole üksnes kriminaalpolitsei, vaid ka korrakaitsepolitsei probleem. Nimelt moodustavad narkosõltlased väga suure osa isikuist, kes panevad toime varavastaseid kuritegusid ning avaliku korra rikkumisi. Tõhus võitlemine narkokuritegevuse vastu alandaks tunduvalt kuritegevuse üldist taset ja aitaks kaasa elanikkonna turvalisuse tagamisele. Toll: Tolliamet on asunud narkootikumide salakaubaveo tõkestamiseks praktiliselt rakendama kõiki EL justiits ­ ja siseküsimuste acquis soovitatud tegevusi: tolliametnikud on saanud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun