tegelesid riikliku julgeolekuga ja loodi nendest üksustest eraldi riikliku julgeoleku komitee (KGB, tuleb kasutusele 1954. aastal). Riikliku julgeoleku komitee ei olnud ministeeriumistaatuses, oli ainult komitee ning allus otse ministrite nõukogule. Sellega oli tegelikult julgeolekuorganite staatust oluliselt alandatud. Komiteepositsioon ei olnud võrreldav ühendatud ministeeriumi positsiooniga. Ülejäänud ministeeriumile jäid tavapärased korrakaitsefunktsioonid. Siseministeeriumi mõjukus oli väga tagasihoidlik. Erilist jõudu sellel ei olnud. Komitee loomine tõi kaasa ka selle, et inimeste arv, kes julgeoleku struktuuriga olid seotud ministeeriumis, oluliselt vähenes. Julgeolekualast kaadrit tõmmati üsna oluliselt kokku. Hrustsovi ajal kohaliku taseme KGB oli selgelt aruandekohustuslik partei ees. Rahvamajandusnõukogude loomine. On seotud võimustruktuuri või valitsusaparaadi reorganiseerimisega
Suuri tulemusi see ei andnud. Uue võimaluse enamlastele andsid rahuläbirääkimised - juba dets oli sõlmitud vaherahu keskriikide ja Venemaa vahel. Algas demobiliseerimine, enamlased leidsid jaanuari lõpus, et rahvusväeosi ei tasu nii karta - 29. jaanuaril võtsid enamlased üle Eesti Sõjaväe ühiskomitee ja Eesti diviisi staabi? Võeti vastu otsus Eesti väeosade laialisaatmise kohta. See jäi pooleli. Detsembris saadeti laiali ka miilits. Korrakaitsefunktsioonid läksid üle Punakaardile. Kriminogeenne olukord Eestis halvenes. Likvideeriti kogu senine kohtusüsteem - kõik kohtud kandsid nime Revolutsiooniline Tribunal. Võttis enda peale nii kohtuliku eeluurimise kui ka süüdistuse esitamise, samas ka järelvalve iseenda tööle. Teiseks polnud seadusi - Tribunal peab mõistma kohut omaenda revolutsioonilise südametunnistuse järgi. Revolutsioonilised Tribunalid hakkasid kurjategijatele klassikuuluvuse järgi kohut mõistma. Enamasti