Õiguskantsler- teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu, KOM aktide põhiseadusele ja seaduste vastavuse üle (Ülle Madise) Kaasistuja-kuulab kriminaalasja lahendava kohtu koosseisu I aste o Maakohtud (Eestis 4): o 1) tsiviilasjad ehk vaidlused eraõiguslikes suhetes, (nt lahutus) tuleb esitada hagi maakohtusse o 2) väärteo- ja kriminaalasjad, sellisel juhul tuleb pöörduda korrakaitseasutuste poole, kes pöörduvad ise edasi kohtusse o Halduskohtud (Eestis 2): tegeletakse riigi/KOM ja eraisiku vaheliste probleemidega, kui on kaebaja arvates rikutud tema õigusi nt: planeeringud, väljastatavad load o Kui otsusega ei olda rahul, saab pöörduda ringkonnakohtusse, esitades apellatsioonikaebuse o Maakohtunikud kannavad musta talaari II aste – Ringkonnakohus (Eestis 2)
Ametniku otsustuspädevus teatud skaala, millel saab seda valida. 26. Põhiõiguste riive lubatavuse kriteeriumid ja selle kontrollmehhanism (eksamil ei tule vist) Põhiõiguste riive ja rikkumine toimub enamikul juhtudel avaliku võimu tegevuse tulemina, samas on põhiõiguste kaitse avaliku võimu põhiseaduslik kohustus. Oluline on eristada pädevus- ehk kompetentsinorme alus- ehk volitusnormidest. Pädevusnormid on korrakaitseasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad. Alusnormid annavad isiku õigusi riivavaks haldustegevuseks seadusliku volituse. Põhiõiguste riivamiseks volitav norm ei tohi lihtsalt korrata pädevusnormi koosseisu sõnastust, vaid peab riivet õigustavate tunnuste piiritlemise abil tagama, et haldusorganile pandud ülesande täitmine ning õiguste riivamine oleks seaduslik ja kontrollitav. Korrakaitse puhul on võimalik eristada kaht liiki riivevolitusi üksikvolitus ja üldvolitus
annaabi.ee 
