tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks tema küsimustele juba varakult vastused leida, sest, mida rohkem küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima. Lapse arengus on erinevad perioodid, mille vältel on ta vastuvõtlikum erinevatele oskuste või teadmiste omandamisele. Näitkes esimesel kolmel eluaastal on tähtsal kohal kõne arengu ja korraharjumuste arendamine nign sel ajal peaks laps kuulma korrektset kõnet ja saama ka ise palju rääkida. Korraharjumuste kujunemiseks peaks ta nägema enda ümber korrastatud keskkonda. Vastase juhul võib lapsest kujuneda passiivse kõneoskusega ning vähese korrahoidmisoskustega. Lapse jaoks on kõige parem omandada neid omadusi, mis teda parasjagu huvitavad. Tihtipeale on õpetajatel teine arusaam ning ka arusaadavatel põhjustel järgivad nemad etteantud õppekava ning selle
kiigutada või vastu voodit prõmmida. Ei suuda rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud. Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb vaevaliselt. Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tuleb tulevikus ise toime. · Õpeta lapsele riietumistehnikat ning osta riideid, mida on lapsel endal kerge selga panna;
annaabi.ee 
