Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad omakorda jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika). Kunstlike kehade hulgas on tähelepanuväärseim "riik", sellega tegeleb "riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung
substantsi, olemus seisneb mitte värvides, lõhnades, maitsetes ja muus sellises, vaid üksnes ulatuvuslikkuses pikkusesse, laiusesse ja sügavusesse, s.t. tema ruumilisuses või, mis on seesama, kehalisuses. Materiaalne maailm on lõputult jaotatavate korpuskulite kontiinuum (ja mitte jagunematute aatomite ajutised kombinatsioonid tühjuses nagu olid eeldanud antiiksed atomistid). Ei ole mingit tühja ruumi, kuna kõik vaheruumid korpuskulite vahel on täidetud peenemate korpuskulitega. Just seetõttu ongi Descartesi jaoks mõisted "ulatuvus", "ruum" ja "mateeria" samatähenduslikud, sest ei ole mingit ulatuvust ja mingit ruumi, mis ei oleks mateeria ulatuvus ja ruum. Kõik füüsilised objektid on korpuskulite kogumid, mis on täielikult kirjeldatavad oma kuju, suuruse ja liikumisega. Kuju, suurus ja liikumine on aga vahendid, millega geomeetria oma objekte konstrueerib:
annaabi.ee 
