kohtuotsuseta Siberisse Natsionaliseerimine – riidgistati kõik eraettevõtted Metsavennad – relvastatud vastupanuvõitlejad Eesti Vabariigi taasehtestamiseks Mobilisatsioon – sõjaväekohustlaste tegevteenistusse kutsumine Omavalitsus - Eestis loodi kindralkomissariaat Suur põgenemine – 1944. Aastal põgeneti nõukogude okupatsiooni eest läände Soomepoisid – põgenenud eestlased, kes ei soovinud võidelda okupantide vaid Eesti Vabariigi eest Korpusemehed - Laskurkorpuse ridadesse kuulunud mehed Eesti SS-Leegion - oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SS väeosa. Väeosa tegutses augustist 1942 kuni maini 1943.
Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on
Puhastada Saksa ja NSVLi sõja puhuks tagala Nõukogudevastasest elemendist; enamus küüditatud oli naised ja lapsed, sealhulgas vanurid, rasedad ja imikud. 15. Nimeta kolme riigi armeed, mille koosseisus võitlesid eestlased 1941-1945. a. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. eesti laskurkorpus, Eesti SS-leegion 16. Mis riigi armees sõdisid leegionärid? Saksamaa 17. Mis riigi armees sõdisid soomepoisid? Soome 18. Mis riigi armees sõdisid korpusemehed? NSVL 19. Võrdle NSVLi ja Saksamaa okupatsioonipoliitikat Eestis aastatel 1940-1944. Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe
Alguses oli repressioonid põhiliselt NSVL-iga koostööd teinute vastu, seejärel aga kõigi vastu. Tapeti palju inimesi. Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941? Sarnasused: Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes. Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides. Mõlemad viisid läbi mobilisatsiooni ja selle tulemusena loodi eestlastest sõjaväeüksused. Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed. Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud.
annaabi.ee 
