teine töövõimelisuskriteerium on tähtsam. Kuidas saab korpuse töövõimelisust tõsta? (näited). Liikumatutel detailidel on enamasti määravaks nende tugevus ja jäikus, liikuvail lisandub veel ka kulumiskindlus. Harvem on määrav vibrokindlus, mis seostub jäikusega. Jäikus on väga oluline näitaja tööpingi sängidel, reduktori korpusel ja laagripukkidel. Nii jäikust kui ka tugevust aitab tõsta korpusdetailide ribitamine ja vaheseintega varustamine. Paindele ja väändele töötavail elementidel on oluline ka nende ristlõike kuju. 3. Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks? Nimetada valutehnoloogia põhinõuded. Enim kasutatud tehnoloogiad on valamine, sepistamine, keevitamine, jootmine, liimimine, stantsimine. Valudetail tuleb püüda kontsrueerida nii, et ta oleks hästi vormitav, vältides kärnide kasutamist.
7. Hõõrdemoment radiaallaagerduses (taandatud hõõrdeteguri kaudu). 8. Täisaksiaaltapi ja rõngasaksiaaltapi hõõrdemoment (tuletuskäik). 9. Stribeck`i kõver ja laagerduste hõõrdereziimid. 10. Petrovi valem (tuletuskäik). 11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus. 12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud. 13. Veerelaagrite tõrked, tõrkepõhjused, aeglaste laagrite valik. 14. Veerelaagrite valik dünaamilise kandevõime alusel. 15. Korpused. Korpusdetailide liigitus. 16. Korpusdetailide töövõimelisuskriteeriumid ja tehnoloogiad. Teemad 6.1-6.5. Ühendus- ja ülekandedetailid. 1. Sidurid. Sidurite liigid. 2. Sidurite tunnusjooned. 3. Siduri valikutingimus ja reziimitegur. 4. Muhvsiduri arvutus. 5. Ääriksiduri arvutus. 6. Vaheristikuga e. Oldhami siduri dimensioneerimine. 7. Elementaarse hõõrdsiduri (ketas-, koonussidur) arvutus. 8. Lülitatavate ja kaitsesidurite konstruktsioone (konspekti näited). 9. Ülekannete liigid