Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele, korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis seetõttu kõigest poolteist aastat. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle
selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida? Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse Soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud
keelt. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi, loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi
annaabi.ee 
