Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis. Baltimaades usk teine, mis ülejäänud liidus. Luterlus tolerantsem hariduse suhtes, kasinus, klassivahe väike. Riia juugend. 2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s? Õppejõud mingil määral eesti arhitektuurilooga seotud. Kupferi raamat “ žiloi dom” on olnud aluseks 1920. Eesti arhitektide tööle, sest selle järgi õpiti Tallinna tehnikumis. 3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale
H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu
annaabi.ee 
