Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni ekspertide komitee otsuse kohaselt loetakse äkksurmaks mittevägivaldset surma, mis tabab tervet inimest 6 tunni jooksul esimeste haigusnähtude ilmnemise momendist, või haiget, kelle tervislik seisund enne oli rahuldav. Äkksurm on tabanud paljusid nii tipp- kui ka harrastussportlasi ning peamine põhjus on olnud ületreenimine. (Starkof, 2016) Valdav osa sportlaste äkksurmadest on tingitud erinevate vereringeelundite haiguste nagu kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid. Perioodilised terviseuuringud võimaldavad avastada sportlasel olevaid südamehaigusi
hormoonasendusravi. Kirurgiline ravi aorto-koronaarne sunteerimine, laserblatsioon ehk angioplastika,
Diagnoos : WPW-tahhükardia. Tegevus: Kohapealset ravi ei teostata, haiglas tulemuslik ravi 12 mg adenosiiniga, seejärel QRS-kompleksis nähtavad deltalained, kolme nädala pärast ablatsioonravi, kuna sellel patsiendil tekivad tahhükardiahood iga kahe nädala tagant. II Selgitav taust, seisund raske: Meespatsient, 54-aastane, ülekaaluline (110 kg), 35 sigaretti päevas, teadaolevalt koronaarne südamehaigus St. p. 2× müokardiinfarkt (esimene ja tagumine sein) ilma südamekateetri paigaldamiseta. Vererõhk 90/50 mmHg, patsient higistab ja tunneb rinnus pitsitust, on näost kahvatuhall. St.p. – status post = millegi järgne seisund Diagnoos: tahhükardiline kodade virvendus. 283 Kohapealne tegevus: arstibrigaadi kutsumine, selle saabumiseni veenikanüül, aeglaselt NaCl, EKG kirjutamine
annaabi.ee 
