järele, et päästa Venemaad anarhiast. Kornilov ja Kerenski alustasid siis läbirääkimisi kindlameelse valitsuse vajaduslikkusest, mis mõlema nägemuse järgi pidi siis maha suruma ja purustama mitte vaid Bolsevikud, vaid et võtta võim üle kõigilt Nõukogudelt. Kerenski aga oli vastu Kornilovi ettepanekule, et kehtestada tagalates surmanuhtlus ja et militariseerida vabrikud ja raudteed.35 26. augustil sai Kerenski Kornilovilt siis kirja, kus too nõudis, et nii sõjaväelise ja tsiviilvõimu üle tuleks kehtestada diktatuur. Kerenski tõlgendas seda kui ultimaatumit ja saatis järgmisel päeval talle telegrammi, kus vabastas Kornilovi sõjavägede ülemjuhataja ametist. Viimane seda aga eiras ja andis oma sõduritele käsu liikuda Petrogradi suunas. Kerenskile ei jäänud seega muud võimalust kui abipalvega pöörduda Nõukogude poole, et takistada Kornilovi vägedel jõudmast pealinna
Olevat teatanud vestlustes, et ka Kornilovist ei saa asja. Näiliselt nõustus Korniloviga, kiitis eeltingimused heaks, saatis mitmed väejuhid jt-d Magiljovi Korniloviga läbi rääkima. Augusti keskel kutsuti Moskvas kokku nn riiklik nõupidamine. U 1500-1600 saadikut üle kogu Vm, erinevatest omavalitsustest, parteidest, riigiasutustest jne. Eesmärgiks vaagida üheskoos Vm-l kujunenud olukorda ja seada uued sihid. Kaks põhiettekannet Kerenskilt ja Kornilovilt- mõlemad rääkisid ühte auku, et on vaja taastada distsipliin Vm püsima jäämiseks ja tugevdada valitsusvõimu. Võeti vastu otsus, et Vm peab jätkama sõda kuni võiduka lõpuni, vaja taastada distsipliin rindeväeosades ja tugevdada valitsusvõimu. Magiljovis Kerenski saadetud eriesindajad pakkusid välja mitmesuguseid võimalusi. Räägiti, et ajutiselt tuleks pealinn üle viia Moskvasse,
annaabi.ee 
