SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired. Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte 7 1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2
96 Joonis 3.30. Silma ehitus Silmapõhi Silmapõhjast algab nägemisnärv, mis viib valgusimpulsid aju nägemiskeskusesse, närvi alguskohas retseptoreid ei ole, seda kohta nimetatakse pimetähniks. Silmapõhjas on ka võrkkestaarter. Silma abiaparaat Silma abiaparaat koosneb kaitse-, pisara- ja liigutuslihastest. Kaitsefunktsiooniga on silmamunatagune rasvpadjand, kulmud, ripsmed ja silmalaud. Puhastamisele aitab kaasa laugude pilgutamine. Silma kaitseb sarvkestarefleks (korneaalrefleks), mis vajadusel silma kiiresti suleb. Pisaranäärmed toodavad pisaravedelikku sarvkesta niisutamiseks. Antibakteriaalsete omadustega pisaravedelik puhastab silma eesosa. Pisaravedelik voolab silma pisarakanalikestest. Normaalselt toodetakse päevas 1 ml pisaravedelikku, enamik sellest aurustub, jääk dreneeritakse pisarakanali kaudu ninaõõnde. Klaaskeha Silmamuna sisemuses on läbipaistev vedelik, mida nimetatakse klaaskehaks. 97 Kuulmine ja tasakaal Kõrv
annaabi.ee 
