mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini ,,korgiviga" tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset. Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid
voolava seguhulga (joon. 112, b). Karburaatori pööramise võimaldamiseks asendatakse selle kinnituspoldid peene- matega, eemaldades mittevajaliku piirderõnga. K ü t u s e t a s e t u j u k i k a m b r i s r e g u l e e r i takse karburaatorit mootorilt eemaldamata. Kontrollimiseks on vaja nipliga kummivoolikut, mille teises otsas on klaastoru (joon. 113). Bensiinikraan suletakse, keeratakse välja üks karburaatori kütusekaiiali alumistest korkidest ja selle asemele keeratakse vooliku nippel. Klaastoru hoitakse rööbiti ujukikambriga ning avatakse bensiinikraan. Kui kütuse tase torus jääb püsima, mõõdetakse vahekaugus kütuse tasemest klaastorus kuni ujukikambri kääne ühendustasapinnani. Karburaatorites K-301 ja K-301B on kütuse taseme normaalne kõrgus 21 mm, teistel -- 19 mm. Kütuse taseme erinemisel ettenähtust üle 2 mm muude- takse ujuki asendit nõelal (vardal). Kuna vardal on vedru
annaabi.ee 
