Parmud võivad rünnata kõikvõimalikke loomi, nii roomajaid, imetajaid kui teisi. Inimesi ründavad parmud samuti väga sageli, kuid näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad parmuliigid inimest ei ründa. Isased parmud aga verd ei ime ning toituvad ainult taimemahladest. Massilise parmude esinemise korral võivad parmuhammustused ohvrit päris tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine. Parmud kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi, kuna nad võivad imeda verd ka korjustelt mis on juba mitme päeva vanused. (Vikipeedia 2013) Verd imevad vaid emased parmud kuna seda on neil vaja munade soodsaks arenguks. Isased parmud toituvad aga taimsetest mahladest ning nemad meid ei ründa. Isaste suuaparaat pole vastavalt arenenud. Emaste parmude suised aga töötavad kääride põhimõttel. Mistõttu voolab parmu hammustusest tihti palju verd, mida üritavad kätte saada mitmed teised kärbsed (Luig 2006) Putukatel on üleval ja all kaks paari lõugu
Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm, inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Mõnel pool on vahustajalaste järglasi varjavat nn käosülge rohukõrtel peetud noorte parmude kasvukohaks. Heinaajal tekib rohu külge nagu sülg. Tegelikult olema need parmu pojad. Neid jälgides, kui nemad asuvad rohutüükas, seisab ilm kuiv, kerkivad nemad rohuladvasse, siis tuleb vihma. Kui parmud väga aktiivselt ründasid, arvati peatselt vihma tulevat
Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi. Ei ole kaitsealune liik. 3 Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. 67 Peamiselt kuuluvad Eestis tuntumad herilased ühisherilaste sugukonda või alamsugukonda (Vespidae, Vespinae), olenevalt süstemaatilisest käsitlusest.