Vältida tuleks ülekuivatamist, sest muidu kaotab taim enda ravitoime. Taimel on erinevaid raviomadusi. Punane ristik on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ning ristikul on ka haavu parandav toime. Vanasti Eesti rahvameditsiinis kasutati punase ristiku lehti koos keedetud sibulaga nahapõletike ehk nn roosi raviks (Gorbunova, 1998). Mesilastele ja kimalastele on punane ristik suurepärane korjetaim. Punase ristiku õied eritavad kuni 120 kg suhkrut hektari kohta. Õiekarikas on 6-10 mm sügav ja mesilastele ei ole sügava õiekarika tõttu nektar täielikult kätte saadav (Eesti põhilised korjetaimed, 13.10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015) Punase ristiku sordid Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013
Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb juunis. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. Joonis 27. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/files/korjetaim/suur-laatspuu.JPG) 99 Kasvutingimused ja kasutamine Külmakindel, küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põuakindel. Juurestik hästi arenenud, plastiline. Puitu kasutatakse treimis- ja nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Kasvatamine Eestis: väga levinud ilupõõsas. Hooldusvõtted
annaabi.ee 
