Vahanäärmed asuvad kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda kõhulooke õhukese kitiinkesta siseküljel. Nende peenikestest pooridest eraldub vaha. Mesilase keha katab väljaspoolt kõva ehitusega kate ehk kitiinkest. (Übi, 2000) 10 Mesilaste seedekanal koosneb eessoolest, kesksoolest ning tagasoolest. Suu, neelu ja söögitoru kaudu jõuab nektar meepõide, milles oleva saagi annab korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte kaudu. (Übi, 2000) Mesilasi on kolme erineva kehakujuga:
järglaste eest. Noored isased seevastu lahkuvad sünnisalgast, et esimesel võimalusel võtta üle mõni võõras salk. Sugulaste äratundmine loomadel – Kuna sugulussuhetel on loomade käitumise määramisel sedavõrd tähtis roll, siis tekib küsimus, kas ja kuidas loomad suudavad oma sugulasi looduses ära tunda. Mitmed tõendid viitavad, et loomad suudavad tõepoolest oma sugulasi võõrastest eristada. Näiteks: • see, kas korjelt saabunud töölismesilane pääseb valvuritest mööda pessa, korreleerub positiivselt tema sugulusastmega valvurite suhtes • ühe ja sama urusüsteemi paljastuhnurid püherdavad meelsasti üksteise uriini ja rooja sees, kuid ründavad otsekohe, kui kohtavad teise urusüsteemi kuuluvat isendit • ühe ja sama emahiire järglased, kes kasvavad üles erinevate kasuvanemate pesades, saavad hiljem üksteisega läbi paremini kui mittesugulastega.
annaabi.ee 
