· XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali
kutsus Curie oma kodumaaga tutvuma. Peale pikka veenmist õnnestus proua Curie koos tütardega Ameerikasse saada, kus neid ootas pikk reis ja suured vastuvõtud, mida naisteadlase soovil suuresti tagasihoidlikumaks püüti teha. Toimus ka vastuvõtt Valges Majas, kus president Warren Harding andis Marie Curie´le üle grammi raadiumit. See aga ei jäänud ainsaks korraks. 1929. aastal, kui Varssavisse tehti Raadiumi Instituut, vajas Marie veel raadiumit ning Meloneyd´i korraldatud uue korjandusega kingiti proua Curie´le veel ka teine gramm raadiumit. [1, 2] Peale esmakordset Ameerika külastust hakkaski Marie palju ringi reisima, käies konverentsidel, kongressidel, ülikoolitseremooniatel ning tehes laboratooriumide külastusi. Ta käis ka mitmeid kordi Poolas. 1922. aastal valiti ta spontaanselt, ilma, et naine end ise kandidatuuri esitanud oleks, Arstiteaduse Akadeemia liikmeks, tunnustuseks tema osa eest raadiumi avastamisel ja uue tervistusmeetodi – Curie
annaabi.ee 
