punased lehed - eriti ohustatud liigid kollased lehed - vähese arvukusega liigid valged lehed haruldased liigid rohelised lehed ohust pääsenud liigid hallid lehed liigid, mille seisund on määratlemata e. vähe uuritud liigid Punane Raamat ei saa iialgi valmis. Eestis koostati Punane Raamat aastal 1979. Üksnes mõnede keskkonna suhtes vähenõudlike liikide puhul aitab kaitseks ka korjamiskeeld. Kaitset ei vaja ainult suuremad ja dekoratiivsemad floora (taimed) ja fauna (loomad) esindajad, vaid ka paljud mikroskoopilised haruldused, mis jäävad paljale silmale nähtamatuks. Säilitamist vajavad ka tänapäeva tavalised liigid, mis tulevikus keskkonna muutudes võivad kujuneda haruldasteks. Seega peab organismide kaitse arenema neljas suunas: 1. haruldaste taksonite kaitse 2. haruldaste ja väärtuslike populatsioonide kaitse 3
väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigikaitse haruldaste või hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide kaitsmise meetmed (kogumis- või korjamiskeeld, punasesse raamatusse kandmine, seadusega looduskaitse alla võtmine). L-e eeldus on taimedel kasvukohakaitse, loomadel biotoobikaitse. Liigiline koosseis okosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigirohkus liikide koguarv mingil täpselt piiritlemata või uurimisalusel alal. Liigisisesed suhted ühe liigi isendite või isendirühmade (populatsioonide, kolooniate, perede, sugupoolte, vanusegruppide jne.) suhted
annaabi.ee 
