Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 18) Akropol kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks
Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks. Avasid sillati kaartega, põrandapindu silindervõlvidega. Kaare lukustati lukukiviga.Kuplid 15. Kristlased laenasid roomlastelt templiehitamisel ühe hoonetüübi. Millise ja miks? Basiilika. Tarvis oli koguduse kogunemiseks valgusküllaseid ja hästituulutatavaid ruume. 16. Millised on oma ilmelt romaani kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kodakirik-
ära. M kadus ja said aru kui halva teoga olid hakkama saanud. I eest oli kuhjaga kätte makstud. Teine lugu aga jutustab, et M äratas I isa ellu ja muutis nooreks ning andis ka I-le igavese nooruse saladuse. Kõik mida M tegi, kurja või head, oli tehtud vaid I pärast, aga lõpuks tasuti M-le sellega, et I hülgas ta. Peale Peliase surma ilmusid nad Korintosesse. Sündis 2 poega ja isegi võõrsil viibivale M-le, kuigi koduigatsus piinas. Siis tegi I alatu otsuse ja otsustas abielluda Koritose kunni tütrega. See tõotas hiilgavat partiid ja I mõtles vaid oma edule, mitte aga armastusele või tänutundele. I truudusetusest üllatunud armukade M sõnad panid Korintose kunni kartma, et see naine võib halba teha ta tütrele. Saatis M-le sõna, et M peab oma poegadega kohe maalt lahkuma. See oli sama hea kui surmaotsus. Maapaos olev naine väikeste abitute lastega ei võinud kelleltki kaitset loota.