Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: ............................................................................10 1.1.3 Ehitusaegne- ja järgne koristamine.........................................................11 1.1.4 Ehitusjärgse koristamise etapid ...............................................................12 1.1.5 Kasutusevõtukoristus ..............................................................................16 II. Koristustehnoloogia .............................................................................................25 2.1 Põrandakatted .................................................................................................25 2.1.1 Puitpõrandad...........................................................................................25 2.1.2 Laminaat.................................................................................................27 2.1.3 Linoleum .....................
Viimane on võimalik muidugi ainult piisavalt viljaka mulla ning väetamise korral. Nii roogaruhein kui päideroog vajavad kasvuks palju niiskust, kusjuures roogaruheina väetisevajadus on väiksem. Samas on Soomes tunnistatud päideroog kõige perspektiivsemaks energiakultuuriks, mille kasvupind ulatus 2005. aastal ligikaudu 11 tuhande hektarini (2). Päideroo saagikus jääb mõnevõrra alla paju saagikusest, kuid tema kasvatus- ja koristustehnoloogia on olemas ja kergesti kättesaadav. Puuduseks on optimaalse koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina
· Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks. 2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata; Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks: 1) kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne. 2) koristusaegsed- ja järgsed tingimused: õige koristusküpsus, koristusaeg, koristustehnoloogia, transporditingimused ja säilitustingimused (õhu gaasiline koostis, säilitustemperatuur, õhuniiskus jne). Kvaliteet on mõiste, mida erinevates kontekstides kasutatakse erinevalt. Suur vahe on sellel, kas kvaliteeti määratletakse tootja või tarbija seisukohast. Tootja seisukohast on eelkõige oluline väline kvaliteet: toote suurus, kuju, värv, kõvadus, säilivus. Tarbija seisukohalt on eelkõige
3.2 Rohtsed biokütused Õled on teraviljakasvatusest saadav produkt, mis leiab osalist kasutamist põllumajanduses, kuid on rakendatav ka katlakütusena. Kombainiga vilja koristamise järel jäävad õled põllule, kust need tuleks siis võimalikult kiiresti koristada. Üheks võimaluseks on teraviljakombainist jäänud õlevaalude koristamine ja peenestamine ning peenestatult hoidlasse transportimine (vt Joonis 3 .27). Kuna peenestatud õlgede mahukaal on väga madal, sobib selline õlgede koristustehnoloogia ainult väikeste transpordikauguste puhul. Joonis 3.27. Õlgede peenestamine ja Joonis 3.28. Vaaludest põhu kogumine ja peenestatult hoidlasse pressimine suurteks umbes 500 transportimine kg raskusteks pallideks Joonis 3.29. Põhupallide laadimine Joonis 3.30. Põhupallide kinnitamine traktorile monteeritud rihmadega, mis on vajalik koorma
annaabi.ee 
