panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein joodi ära tavaliselt varsti peale valmimist, sest veini säilitamine oli keerukas. Kangeste veinide valmistamine sai alguse destilleerimise arenedes. Eesti entsüklopeedia 10, Valgus, 1998 a, lk 170 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2. Veini valmistamine 2.1. Valgete viinamarjade koristamine Täpse koristushetke määramine on valgete viinamarjade kasvatajatele raske ülesanne. Marjade küpsedes väheneb nende happesisaldus, suhkru-, värvi ja parkainesisaldus aga suureneb.Valge veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema tulemuse valge veini värvi suhtes, kuid hilise koristusega kaasneb hallituse, rahe ja sügiskülmade oht. Käsitsikorjamine on küll
väärishallitus. Väärishallitanud viinamarjad tõmbavad kokku ja kuivavad, kuid nende suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius. Väärishallituse marjadest saab valmistada äärmiselt magusaid veine. Täpse koristushetke määramine on kasvatajatele raske ülesanne. Suhkru,- värvi,- ja parkainesisaldus seevastu suureneb. Veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema punaseid veine, kuid hilise koristusega koosneb hallituse, vahe ja sügis ilmade oht. Käsitsi korjamine on küll aeglane, kui võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. Viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu
annaabi.ee 
