ligi pool maailma terasorgo toodangust. Lisaks on sorgo osutunud heaks haljassöödataimeks ja üheks paremaks silotaimeks maailmas. Söödataimena annab lõunamaal samalt põllult 2-4 lõikust aastas. Sorgo on soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema 10-12 C juures. Noored tõusmed hukkuvad juba väikese lühiajalise öökülma tagajärjel. Ka sorgo reavahesid haritakse korduvalt nagu hirsi reavahesid. Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks
tohutult palju kilekotte, umbes kuu aega tagasi veel ei kulunud, kuid kui perre sai võetud koer, siis kulub neid ääretult palju väljaheidete kokku korjamiseks, samas ei oska ka leida sobivat alternatiivi kilekottidele. Ilmselt bioplastist kott oleks hea alternatiiv, kuid hetkel ise küll ei oska öelda, kust võiks neid saada. Alternatiiviks ei ole ka väljaheite koristamata jätmine, sest see peaks olema kohustuslik loomaomanikule. Iseenesest oleks ka väga jube kui ei koristataks enda looma järel ja paneelmajade ümbrused oleks kui miiniväljad. Igatahes kui kodus on kutsikas, siis kulub kilekotte päevas kuskil 4-5 tükki, mis nädala peale on juba kuni 35 tükki ja kuu peale 140 tükki, mis on tegelikult üsna suur arv. Kuigi koera kasvades kilekottide arv väheneb, kuid siiski kilekottide kulu jääb kuskil 12-14 aastaks. Arvestades, et koeri peavad väga paljud inimesed, siis kõigi korralike koeraomanike puhul kokku on plastikkottide
annaabi.ee 
