Pole ime, et paljud ravimifirmad on püüdnud saada Euroopa Liidu või mõndade muude riikide müügiluba uutele ravimitele, mis mõjutavad väidetavalt söömissõltuvust. Kuid kuna pole kindel, et kas esitatud hüpotees mõnuainetest ja hõrgutistest sõltuvusse sattumisest on tõene, siis on müügiluba kord antud ja siis jälle ära võetud. Ma valisin selle teema üsnagi tobedal põhjusel ehk seetõttu, et lähiajal olen kuulnud miski pärast paljude kaasõpilaste kõhust korinaid tühja kõhu tõttu. Ja nii mu mõtted koondusidki sinna, et kohe on aeg teha kooliga seoses uurimus ja muidugi soovisin siis ka ise teada saada MiKS me tunnetame tühja kõhtu ja KUiDAS organism tühja kõhuga toimib.
On vaja vältida sellist ravi, mis pikendab patsiendi elu, ilma et sellest oleks kellelegi kasu. Pikenenud surmaprotsess on raske nii patsiendile endale kui ka tema omastele. Neil juhtudel ei tohiks alustada südant tugevdava raviga, aneemiavastase raviga, hingelduse vastu suunatud raviga, emboliraviga. Patsient, kes ei suuda kontakteeruda lähedastega ja on suurema osa ajast teadvuseta, on ilmselt suremas. Tõstes opiaadiaannuseid, saadakse patsient rahulikuks. Hingamisagooniaga kaasnevaid korinaid saab leevendada skopolamiiniga. Kui patsiendil on tekkinud sooltesulgus, saab leevendada iiveldust ja oksendamist antiemeetikumidega, haloperidooliga, metaklopramiidiga. Kõhuvalu saab vähendada glükopürooniga. Nii põetatud haige saab suu kaudu lonkshaaval vedelikku ja võib elada nädalaid. Tuleb vältida ravimite kõrvaltoimet. Opiaatravimid tekitavad väsimust, mille taga tingitud kurnatus, mis kaob unega. Pärast mõnepäevast puhkust tunneb haige end taas paremini. Kahjuks