· Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika: - Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja. - Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). - Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib olla tendentslik, kuna oli kirja pandud tavaliselt kristlastest vaimulike poolt. Peep Reimer 6 - Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul
kütusena. Taimede kultuuristamise ja loomade kodustamise tulemusel suurenes toiduainete tootmine ja seetõttu ka rahvaarv. Kaudsem põhjus rahvaarvu kasvuks oli maaharimisega (ja mingil määral ka karjakasvatusega) kaasnev paikne eluviis. Küttide-korilaste ühiskonnad liikusid toidu otsinguil ühest kohast teise, kuid maaviljelejad pidid jääma oma põldude ja viljapuuaedade juurde. Ühest laagripaigast teise liikuv kütist-korilasest ema jaksab koos oma vähese varaga kaasas kanda ainult ühte last. Ta ei või järgmist last sünnitada enne, kui eelmine suudab hõimuga sammu pidades kõndida. Tavaliselt sünnivad rändeluviisiga küttide-korilaste lapsed umbes nelja-aastase vahega. Seevastu paikse eluviisiga inimesed, kellel pole vaja väikelapsi rännakutel kaasas kanda, võivad sünnitada ja üles kasvatada rohkem lapsi.
annaabi.ee 
