Tüve ülesandeks on transportida vett ja mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid
“ (Keskkonnaamet 2015) Kokku kasvab pargi ja dendropargi ala kokku 118 taksonit puid ja põõsaid, võõrliike on 91 (andmed pärinevad aastast 2006). (Keskkonnaamet 2015) Mõisapargi peamised peapuuliigid on suurelehine pärn, vaher, tamm, saar. Okaspuid ja põõsaid on mõisa pargis vähe Dendropargis on liigirikas, kuid sammuti okaspuid on säilinud vähe. Peapuuliigid on dendropargis harilik ja läänepärn kuid ka vaher. Haruldased puuliigid dendropargis on korgijalakas, keerdmänni teisend, hõbehaab, punane tamm jt. Naturaliseerunud on sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. (Keskkonnaamet 2015) Peale taimede esineb Raadi mõisa hoonetes ka kaitsealuseid loomaliike. Raadi mõisa hooned on elupaigaks näiteks II kaitsekategooria alla kuuluvatele põhja-nahkhiirele ja suurkõrvadele Sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. 7
annaabi.ee 
