kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav. Normaalne erekteerumine Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid. Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. urgetesse) avanevad arterite väänilised harud tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud. Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad parasümpaatilised impulsid limaproduktsiooni ja suurendavad seemnevedeliku tootmist ja
seinaga kotti (kõhuseina väljasopist), milles paiknevad munandid, munandimanused ja seemneväädid. Munandikoti pigmenteerunud nahk on hästi liikuv ja sisaldab rohkesti higi- ja rasunäärmeid. Naha alla jääb sidekoest ja silelihasrakkudest koosnev kest, selle alla jäävad sidekirmed. S u g u t i l e. peenisel eristatakse lukist (eesmine jämendunud osa), keha ja juurt. Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti. Selle tagaossa avanevad juhadega sugutisibulanäärmed. Seemnerakud koos nimetatud lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemnevedeliku ehk sperma. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga tihedalt kokku kasvanud, mujal on ta liikuv ja venitatav. Lukikaela piirkonnas moodustab nahk duplikatuuri - eesnaha ( praeputium ), mis rahuolekus
annaabi.ee 
