Põllumajanduses ei kasutata. Turvastunud gleimullad G1 248000ha(6,3%) välja kujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel. Harit. maadena kasut. 27000 ha e. 2,5% - - pindmiseks kihiks < 30 cm tüsedune turbahorisont, järgneb BG või lausaldane gleihorisont (profiil T-G). - oluliseks tunnuseks neutraalsele lähedane reaktsioon ja kõrge huumusesisaldus. Jaotatakse: küllastunud ja küllastumata. Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja koresusest, kuivendamata gleimuldadel VIII-IX kl., ls ja s muldadel pärast kuivendamist V-VI-VII kl. Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna. MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet. Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel
Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on happeliste saasteainete suhtes suur, leeliste saasteainete suhtes väike puhverdusvõime. Koresusest tuleneva hea veeläbilaskvuse tõttu on põhjaveed nõrgalt kaitstud. Rendsiinadel kasvavad metsad haigestuvad kergesti ja on altid tuuleheitele. Leostunud ja leetjad mullad on kujunenud kollakashallil ja punakaspruunil moreenil, neid on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis, kohati ka kõrvu rendsiinadega Põhja- ja Lääne- Eestis. Gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest
annaabi.ee 
