Kõige paremini kasvavad mesikas ja lutsern. Halvemini lina. Ei sobi heintaimede kasvatamiseks. Raskelt haritav muld ning piiratud harimiskindlusega muld. C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad Teravili õhematel 15-16 ts ha-1 Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud.
B kobestumine talviti läbikülmumise kaasabil K0 leostunud mullad Fütoproduktiivsus 11 13 Mg ha-1 aastas, puistu boniteedi kl. Ia II, 60 hp., Kujunenud karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40 45 hp. leostunud. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks Kihisemine sügavamal kui 30 cm Iseloomulik savistunud profiili olemasolu Harimiskindlad Teravili 25 30 ts ha-1 Hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast
annaabi.ee 
