Šifrite ja lõimisevalemite seletused ÄRA SELETADA! Leostunud gleimuld GO v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3 Gleistunud leostunud muld Kog k°_2ls_2/v_2ls_3 Gleistunud leetjas muld KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 2 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne Kõige rohkem on sellel põllul koreserikast rähkmulda(Kr). Kr keeb pinnalt või kuni 30 cm sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest. Selle mulla peamine miinus on see, et peen- ja
Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda, mügarbakterid Hall lepp parasniisket mulda, parandab ja väetab mulda, mügarbakterid Harilik haab parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda Hübriidhaab parasniisket, kerget mulda Astelpaju kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast, mügarbakterid. Maade maksustamine Maa on kinnisvara. Maksustamisel ei ole vahet kas on erastatud või renditud riigimaa. Maksustamisel tehakse vahet: I Asula maad II Põllumajandusmaad III Metsamaad IV Looduslik rohumaa V Muu maa. I Oleneb linnast või asulast, on kehtestatud baashinnad m2 kohta Tallinn 80 EEK/m2, Tartu 37 EEK/m2, Pärnu 27 EEK/m2 Omavalitsusel õigus korrigeerida baashindasid, riigikogu kinnitab. Linn jaotatakse tsoonideks, eraldi hinnad äri-, tööstus-, elamumaa.
Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda ja väetab mulda, mügarbakterid (aitavad mulla viljakust parandada) 4 Haab parasniisket kuni ajutiselt liigniisket viljakat mulda Hübriidhaab parasniisket, kerget mulda Astelpaju kerget lõimist, tahab karbonaatset, talub põuakartlikku ja koreserikast mulda, mügarbakterid Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama liblikõielised taimed. Fosfor valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). Fosfor esineb taime kasvu reguleerivate
annaabi.ee 
