Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koreseks" - 3 õppematerjali

Mullateadus
6
doc

Mullateadus

pehmet (poorne, kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm. 8. Eluvio-deluviaalsed moodustised 9. Eoolsed setted 10. Meresetted MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ ­ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 ­ 1mm nim. füüsikaliseks liivaks ~ ­ 0,01mm füüsikaline savi, 3 ~ ­ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest

Maateadus → Mullateadus
125 allalaadimist
Mullateaduste eksami kordamise materjal
12
doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm ­ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks, 10 ­ 40cm munakad, üle 40cm rahnud(ümaramad) teravaservalised pangaselised. Osakesi läbimõõduga 0,01 ­ 1mm nim. füüsikaliseks liivaks , alla 0,01mm füüsikaline savi, alla 0,001­ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. 0,05-0,01 jäme tolm, 0,01-0,005 keskmine tolm, 0,005-0,0001 peenike tolm

Maateadus → Mullateaduse alused
55 allalaadimist
Mulldateaduse loengu konspekt
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid ­ suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid ­ nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, 10- ~ ­ kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 ­ 1mm nim. 5 füüsikaliseks liivaks ~ ­ 0,01mm füüsikaline savi, ~ ­ ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis. Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad

Bioloogia → Üldbioloogia
132 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun