Moskva Kammerballett, Vene Rahvusballett Jekaterinburgis jt). 1998. aastal liitus ta esitantsijana uuesti Praha Rahvusteatri trupiga, tantsides juhtivaid rolle ballettides ,,Luikede järv", ,,Giselle", ,,Raimonda", ,,Uinuv kaunitar", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Romeo ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Feco on osalenud paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tehhi tantsija auhinna 1999. aas-tal, Pukini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepärase interpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. Maailma Balleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal
Motiivikordused nii meloodias kui ka rütmis. Väga suur löökpillide osa. Iga pilli individuaalse kõlavärvi rõhutamine. Võib rääkida rütmi- ja tämbridramaturgiast uudne käsitlus. 1913. aastal esietendus Pariisis ning põhjustas skandaali, II vaatus möödus politsei valve all, Stravinski põgenes teatri tagaukse kaudu nn kunstikaitsjate eest, kes siiani olid harju-nud näiteks Tsaikovski Luikede järvega. Ballett kukkus läbi, nii muusika kui koreograa-fia tunnistati barbaarseks, kuulsus tuli hiljem läbi muusika orkestriettekande, mis oli mõistagi Djagilevile suureks pettumuseks. Tänaseks on selge, et see teos on üks 4 olulise-maid teetähiseid 20. saj muusikas. Siiani on ballett inspireerinud väga paljusid koreograa-fe looma oma koreograafiat. Stravinskit peetakse 20. saj üheks mõjukamaks persooniks. ,,Muusika peab väljendama iseennast. Enamikule inimestest meeldib muusika