Piirdega kompostiplatsil valmib kompost järgukaupa. Umbes kolmandikul hunniku pikkusest kihitame aasta jooksul tekkivad aia ja köögijäätmed, mida lisandub pidevalt, aga väikestes kogustes. Vareste ja hulkuvate kasside eemalhoidmiseks on see hunnikuosa plaadiga kergelt kaetud. Teisel kolmandikul valmib ja laagerdub eelmisel aastal kogunenud materjal, viimasel kolmandikul on aga juba tarvitamiskõlbulik kompost. Selle pind on küll kaetud poollagunenud koredate taimejäänustega, mis aitavad hunnikus ka niiskust hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu. Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha.
Sisuliselt väikekompostimisega tegelevad ka paljud aiandusettevõtted, kes sel viisil käitlevad oma taimseid jääke ning tulemusena saavad väga vajalikku orgaanilist väetist. Alljärgnevalt lühiülevaade väikekompostimise põhimõtetest. Kompostihunniku põhjaks laotatakse ca 20 cm kiht peeni oksi või muud koredat materjali, mis tagab õhu läbipääsu. Edasi kihitatakse vaheldumisi peenemaid ja kergemini lagunevaid jäätmeid koredate jäätmetega. Sügisel riisutud lehti ei ole soovitav laotada üle 10 cm paksuse kihina – kihtide vahele tuleks paigutada koredamat materjali. Kui kompost tiheneb liigselt võib seda aiahargiga liigutada; ka võib vahele panna sõnnikut, turvast või mulda. Kuival ajal vajab kompostihunnik kastmist. 59
annaabi.ee 
