Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani. Eestis mandril kõikjal levinud, saartel mõnes üksikus kohas Hiiu- ja Saaremaal. Toitumine: Sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Viimaseks oleksid mardikad, sipelgad ja teised selgrootud. Talvel toitub lehtpuude pungadest, suvel rohttaimede lehtedest, seemnetest, selgrootutest ja marjadest.
Soo-uruhiir osjad põder sääsed murakad Pohlad soo-liugur rabakonn sookurg pruunkaru rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast toituva liigi arvukus 7. Rästikute populatsioon Rästik on levinud väga laialt: elutseb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Aasias, Inglismaast kuni Sahhalini ja Koreani. Põhjas on ta levinud kuni 68 laiuskraadini Euroopas ja 61-63 laiuskraadini Siberis. Lõunas ulatub kuni 40 kraadini lõuna-laiusel. Mägedes esineb ta kuni 3000m kõrgusel üle merepinna. Eestis tavaline, laialt levinud liik. Teda on nii mandril kui ka saartel. Nagu enamik põhjapoolsete ning parasvöötme laiuste madusid, jaotuvad harilikud rästikud territooriumil väga ebaühtlaselt, moodustades sobivates kohtades suuri kolooniaid maokoldeid, kuid puududes täielikult suurtel aladel
sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria). Ta on maailma kõige põhjapoolsema levikuga madu ja ainuke mürkmadu nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopast. Rästik on laialt levinud Euraasia metsavööndis, asustades Kesk- ja Põhja- Euroopat kuni 68° põhjalaiuseni ja Aasias segametsavööndit kuni 6163° põhjalaiuseni ning taiga lõunaosa, kohati ka steppe. Levila ulatub Suurbritanniast Sahhalini ja Koreani. Lõunas ulatub levila 40° lõunalaiuseni. Elupaikadena eelistab harilik rästik hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Palju rästikuid võib elada kultuurmaastikel, näiteks juurvilja- ja puuviljaaedades, seda eeskätt toidu rohkuse tõttu, milleks on näiteks putukad ja konnad. Harvem kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes.
annaabi.ee 
