vaatlusobjektist. Vaatluse käigus toimub faktide ülestähendamine, fikseerimine; faktid klassifitseeritakse teatud tunnuste järgi; saadud faktid kõrvutatakse juba tuntud faktidega; lõpuks viiakse läbi oletuste, hüpoteeside kontroll. Vaatluse liigitus sageduse järgi: 1) pidevvaatlused (seire, monitooring) uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel 2) korduvvaatlused toimuvad perioodiliselt teatud ajavahemike tagant 3) ühekordsed vaatlused korraldatakse eriotstarbel Vaatluse liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: 1) kõikne vaatlus hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st kõiki selle üksikliikmeid 2) mittekõikne ehk osavaatlus hõlmab ainult teadusliku esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist. Vaatluse liigitus andmete hankimise protseduuri järgi:
- pidevvaatlused (sh. monitooring ehk seire), mille puhul uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel (rahvastiku jooksev arvestus, tegevuste vaatlused, raamatupidamine, lindude rändeaegsed vaatlused, linnaõhu saastehulk jne.) Õmblustööstuses on kasutusel tööpäeva pidevvaatlus e. tööpäeva pildistamine, kus tegevusi jälgitakse pidevalt tööpäeva algusest lõpuni ja fikseeritakse need ajaliselt; - korduvvaatlused, mis toimuvad perioodiliselt teatud ajavahemiku tagant ( loendused, tegevuste vaatlused, inventuurid ). Õmblustööstuses kasutatakse hetkeuuringuid, kus tegevuse vaatlus toimub mingi kindla aja tagant, näiteks iga 5 minuti järgi; - ühekordne vaatlus , mis korraldatakse eriotstarbel, kusjuures pole ette teada, millal järgmine sellelaadne vaatlus toimub (peamiselt erinevate sihtuuringute läbiviimiseks).