Vabaduse mänguväljaks on ülikool. Kirjandus ja kunst leevendavad binaarset pinget ning annavad meile lõpliku kogemuse maailmast. Aga kirjanduskriitika, mis on tänapäeval politiseerunud, peaks võtma kirjandusteksti ajaloolise dokumendina. Kirjanduses endas on esteetiline seotud praktilisega. · Kirjandus täidab esiteks hedonistlikku funktsiooni, ta on naudingu allikaks, seda eriti korduvuse pärast (korduvlugemine kui naudingu uus läbielamine). Esteetiline elamus on kahetine: 1) äratundmine, kaasatundmine 2) kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi
koosnev tekst, milles räägitakse Mai-nimelisest tüdrukust maal. Otstarbekas on rääkida, et mõned lapsed elavad maal, teised sõidavad sinna suvel. Maal saab korjata lilli, näha loomi. 2. Teksti lugedes lisab Õp oma kommentaarid enne või pärast lause ettelugemist. MAI ON MAAL. Tüdruk sõitis maale suvel. Maal nägi Mai lilli. Tüdruk korjas ühe lille. MAIL ON MOON. See lill on moon. Maal nägi Mai veel … 3. Järgneb korduvlugemine, et saaks vastata küsimustele (kes? Kus? jne). Mõnikord on soovitatav kasutada ka varem õpitud teksti korduvlugemist. Nt enne teksti “Maiasmokad” käsitlemist võib meelde tuletada, mida on varem Karu-Mati kohta loetud. Dialoogi repliigid on küllaltki lühikesed, osa teabest on sõnastamata ning vajab tuletamist. Et tajuja mõistaks reaalset suhtlemist õigesti, on vaja olukorras orienteeruda. Lugedes ei suuda lapsed harilikult ise puuduvat teavet tuletada
annaabi.ee 
