A tüüpi määramatuse saame kordusmõõtmiste statistilisest analüüsist. B tüüpi määramatuse jaoks info saame mõõtevahendite spetsifikatsioonidest, hinnatakse piirhälvete alusel. Juhuslike suuruste dispersioon võrdub nende summa dispersiooniga. A-TÜÜPI: B-TÜÜPI: 16. Liitmääramatus Igal eksperimendis mõõdetud suurusel on nii A- kui ka B-tüüpi määramatus. Esimene on leitu korduvkatsetest ja teine mõõteriista põhivea alusel. Mõlemad määramatused saab teisendada üheks liitmääramatuseks u ^C (või U^C) A- ja B-tüüpi määramatus on teineteisest sõltumatud, mistõttu toimub nende liitmine analoogiliselt sõltumatute vigade summeerimisele, kus liideti vigade ruudud. Kui üks määramatus erineb teisest üle kümne korra, siis võib väiksema määramatuse jätta arvestamata
Korduskatseid tuleb kindlasti teha üle kahe, sest Studenti kordaja kahe katse jaoks on teistega võrreldes kosmiliselt suur. Nelja ja enama eksperimendi jaoks kehtivad Studenti kordajad on soovitav meelde jätta (kordajate tüvenumbrid saab meelde jätmiseks kirjutada arvuna 3262). 12 4.5 Liitmääramatus Igal eksperimendis mõõdetud suurusel on nii A- kui ka B-tüüpi määramatus. Esimene on leitud korduvkatsetest ja teine mõõteriista põhivea alusel. Mõlemad määramatused saab teisendada üheks liitmääramatuseks uC (või U C ). A- ja B-tüüpi määramatus on teineteisest sõltumatud, mistõttu toimub nende liitmine analoogiliselt sõltuma- tute vigade summeerimisele, kus liideti vigade ruudud. uC = (uA)2 + (uB )2 või (18)