Tallinn, 2011 Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Korduvintervjueerimine lastega seksuaalse kuritarvitamise teemadel ei ole sugugi ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga
üliõpilasi. Eesmärgiks on üles kutsuda diskussiooni grupi liikmete hulgas. Kasutatakse kava 3) Kliiniline intervjuu e. süvaintervjuu - eesmärgiks on saada võimalikult ammendavat infot respondendi motiividest, arvamustest ja hoiakutest. Süvaintervjuu eeldab tihedat emotsionaalset kontakti uurija ja respondendi vahel, uurija peab enne korduvalt respondendiga kohtuma 4) Korduv intervjuu - sarnaneb paneelintervjuuga, kuid korduvintervjuu puhul küsitletakse samasid isikuid pikema ajalise intervalliga, see peab olema rohkem kui 2 aastat (reeglina 5 aastat). Reaalselt kaob osa respondente teise uuringu ajaks 5) Fokuseeritud intervjuu - eesmärk on uurida subjekti reaktsioone teatavatele stiimulitele. Enne intervjuu läbiviimist lülitatakse respondent mingisse situatsiooni ja allutatakse erinevate stiimulite toimele - nt. näidatakse filmi, lastakse
annaabi.ee 
