esimeses intervjuus saadi teada rohkem üksikasju kui teises, pigem avatud kui kindlapiiriliste ütluste kaudu ja pigem keskse kui perifeerse loomuga. Ka ilmnes see, et vanemad lapsed andsid rohkem olulisemaid detaile ja fakte juurdluse jaoks. Võrreldes esimese intervjuuga anti teises intervjuus 23,56% uut informatsiooni. Uutest detailidest 14,10% olid kesksed (asjasse puutuvamad) ja 9,45% olid perifeersed. Keskmiselt 36,370% detailidest, mida mainiti esimeses intervjuus, mainiti ka korduvana teises intervjuus. Nendest 26,67% olid kesksed ja 9,69% olid perifeersed. Avatud ütlusi oli keskmiselt 42,46%, mida korrati ka teises intervjuus. Nendest 31,72% olid kesksed ja 10,74% olid perifeersed. Seega mõlemas intervjuus anti rohkem detaile avatud ütluste käigus ning enamus detaile, mis anti, olid kesksed. Märkimisväärne on aga järgnev lausa 65,43% detailidest, mida mainiti esimeses intervjuus, jäi täises intervjuus sootuks mainimata
muutumisest. § 13. Metsakorraldustööde tegevusloa kehtivuse lõppemine ja peatamine ning loa kehtetuks tunnistamine (1) Loa kehtivus lõpeb loa kehtivusaja möödumise, loa kehtetuks tunnistamise ja luba omava isiku jagunemise või lõppemise korral. (2) Loa andja võib peatada loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui loa omaja on korduvalt või oluliselt rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. (3) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse korduvana, kui loa andja jätab kuue kuu jooksul loa omaja poolt kehtestamiseks esitatud metsamajandamiskavadest vähemalt kolmandiku kehtestamata metsa inventeerimise nõuete rikkumise või õigusaktidest tulenevate metsa majandamise piirangute mittearvestamise tõttu. (4) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui loa omaja poolt puistu vanuse ülehindamine, koosseisu moonutamine või täiuse oluline ülehindamine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt
annaabi.ee 
