Mitte pindala!) Riik võidakse parlamendi valimistel jaotada kas mitmeks ühe- või mitmemandaadiliseks ringkonnaks või üheks mitmemandaadiliseks ringkonnaks. Mida suurem on ringkond, seda lähemale jõuab kohtade jaotus proportsionaalsele esindatusele (PE). Põhivalimised - valimispäeval toimuvad korralised valimised. Uued valimised - valimised, mis viiakse läbi põhivalimise tühistamise korral - kõik otsast peale koos uute kandidaatide ülesseadmisega. Kordusvalimised - viiakse läbi samade kandidaatidega, kui hääletustulemused tühistati protseduuri rikkumise tagajärjel (sisuliselt - kordushääletus). Järelvalimised - sisuliselt valimiste teine voor (või teised voorud) süsteemis, kus esimese (või eelmise) vooru lõppedes jääb konkureerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Asendusvalimised (ka täiendusvalimised ehk rotatsioonivalimised) - täiendavad valimised
* keelatakse sots. uuringute tulemuste avaldamine vahetult enne valimisi ja valimiste päeval; *keelatakse igasugused poliitilised avaldused ja agitatsioon valimiste päeval valimisjaoskonnas. Kui ilmnevad ol. valimiste reeglistiku rikkumised, siis on valimiste keskkomisjonil sageli võimalus lugeda valimised mittetoimunuks kas terves riigis v. selle mõnes osas, millele järgnevad kordusvalimised. Mõnel pool on antud ka konstitutsioonilisele kohtule võimalus tunnist. valimised terves riigis kehtetuks. Parlament § 1. Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Paljudes keeltes kasutatav sõna "parlament" on kaasajal tuletatud inglisekeelsest sõnast "parliament", see omakorda pärineb prantsusekeelsest sõnast "parler", mis tähendab algselt "kõnelema, rääkima". Sellega tähistati algselt keskaja Prantsusmaal provintsitaseme kohut.
annaabi.ee 
